Lyrics

Tulevik pole kinni ainult homses,
need on ajaga kaasas käivad kombed,
unistused, milles ise pole olnud veel,
siiski tundub, nagu kõik oleks kobes.

Kellel tähtis läikiv auto, õhtuks vein,
kellele puhtad riided, laual värske leib.
Teid on erinevaid, hukka mõista on lihtne,
ei saa aru, kui pole käinud seda teed.

Kellele vaikus toas või linnakära,
kellel rahu hinges – maailm hulluks läinud ära.
Kõigil oma raskus, oma rütm ja tee,
iga lugu on sügavam, kui pealt näha paistab.

Tulevik pole kinni ainult homses,
need on ajaga kaasas käivad kombed,
unistused, milles ise pole olnud veel,
siiski tundub, nagu kõik oleks kobes.

Kellel arved laual ja unetud ööd,
palk ei jõua järele hindade tõusulöök.
Unistused lükkuvad, aeg kaugemale viib,
hommikul tõusen, sest allaandmine ei sobi.

Kellele kodu vaikne, aga külm on sees,
lootust hoitakse soojas, kuigi taskud tühjad veel.
Raske aeg näitab, kes jääb ja kes meist läheb,
kõnnid vastu tuult, ei tea, mis ees ootab.

Tulevik pole kinni ainult homses,
need on ajaga kaasas käivad kombed,
unistused, milles ise pole olnud veel,
siiski tundub, nagu kõik oleks kobes.